Pealkiri lubaks ennustada, et nüüd tuleb pikk tekst neljanda juuli pidustustest, tõsiasi on aga see, et ma töötasin terve päeva ja ega meil siin midagi erilist ei toimunudki. Millegipärast on fireworks esmaspäeval. Samas peab mainima, et juutidel on koguaeg kind of pidu, nad laulavad ja tantsivad absoluutselt iga päev ja mitte keegi ei hoia end…
Vaatasime just laagri kaameramehega minu totaalset lemmikfilmi “Into the wild”. Kui ma seda esimest korda armsa sõbranna soovitusel vaatasin, olin eluga punktis, kus mind valdas täielik segadus. Ei teadnud, mida tahan või millises suunas liikuda. See film näitas mulle aga vabadust hoopis uuest küljest ja see tundus mulle imelisena! Ei raha, ei autot – ainult…
Naljakas, kuidas aeg liigub erinevates situatsioonides erineva kiirusega. Meenutasin veidi oma eelmist suve, mis möödus ülikiirelt. Mäletan, et mul ei olnud ühtki kohustust. Ainuke asi, mida päeva jooksul pidin tegema, oli minna Koidu tänavale ja teha ashtangat. Meenusid ka mõned sündmused nagu sünnipäevad, Lino Miele retreat, tantrafestival ja suvi Prantsusmaal. Aga rohkem nagu ei meenunudki.…
Esimene nädal USAs on möödas. Miks ma siia üldse tulin? Et tulla välja mugavustsoonist ja leida iseend ning aru saada, mida ma tegelikult teha tahan. See nädal on mulle õpetanud juba päris palju. Alustan algusest. Olen aru saanud, et üksinda on väga raske hakkama saada. Koos tegutsedes oleme võimelised palju enamaks. See mõte sai alguse…
15. juunil maandusin Bostonis. Lend ise oli tore: Pariisist Bostonisse jõudmiseks kulus 7 ja pool tundi. Enamuse sellest ajast vaatasin Private Practice’i teist hooaega once again ja ülejäänud ajast unelesin niisama. Air France pakkus vegan toitu ka, mis oli äärmiselt meeldiv. Maitseelamus küll suurem asi ei olnud, kuid step forward kindlasti. Et lennujaamast bussi peale saada kulus mul 3…
