🌲Hare Krishmas!🌲

Hei, kallid sõbrad!

Olen nüüdseks Guatemalas olnud juba kolm nädalat ja pean tõdema, et ei ole end kunagi omas nahas nii hästi tundnud kui praegu.
Paljud arvavad, et kuulun nüüd mingisse sekti ja paljud on ammu mulle Instagramis unfollow pannud, kuid sellest pole midagi, mina naudin elu täiel rinnal.
Aga mis ma siin siis ikkagi teen? Miks ma koguaeg Hare Krishna laulan? Ja miks see mind hästi tundma paneb?
PS! Seekordses postituses on pilte ja videosid tavapärasest oluliselt rohkem! :)))

Alustan kõigepealt sellest, et siia jõudmine oli juba omaette seiklus. Lendasin siia Los Angelesest vahemaandumisega Mexico Citys. Esimene tagasilöök tuli LA lennujaamas, kus avastasin, et lennu aeg oli muudetud 2h varasemaks, mis tähendas, et ma jäin loomulikult lennust maha. Mulle aga emailile selle kohta teavitust ei tulnud ehk siis bookiti mind järgmise lennu peale, mis väljus 15h pärast. Üllataval kombel möödusid need tunnid kiiresti ning ma isegi ei viitsinud linnapeale hängima minna selleks ajaks, vaatasin hoopis Netflixist filme, kirjutasin päevikusse, lugesin raamatut ja jälgisin inimesi. Nalja sai aga Mehhiko lennujaamas, sest Guatemala City lend selleks päevaks oli täis ja mind oli bookitud kaks päeva hiljem väljuvale lennule. Läksin aga juhataja prouaga rääkima ning tund aega hiljem sain endale keskmise koha kahe suure Ladina-Ameerika mehe vahel. Süda oli aga rahul, sest ei pidanud kahte päeva Mexico City hullumeelsuses veetma.

Maandusin Guatemala Citys 5.detsembril ning tund aega hiljem maandusid ka mu sõbrannad Matia ja Manuela. Nendega koos sõitsime 4h Atitlani järve äärde, külakesse nimega San Marcos la Laguna, kus ma ka viimased 3 nädalat veetnud olen. Küla on pisike, mägede ja metsade vahel elab ca 4500 kohalikku, kuid iga päev toimub siin midagi ja tegevust on palju! See on spirituaalsete, avatud südamete ja armastavate hingede kogunemispaik! Siin toimub lõputult erinevaid töötubasid, joogatunde, trummiringe, muusikalisi etteasteid. Kohvikud on veganite ja taimetoitlaste paradiis! Kui tahta, siis saab siin väga odavalt ära elada, mina olen aga end hellitanud ning pidevalt restoranides söönud. Tavaline eine maksab vahemikus 2-8 eurot. 

 


Kohe esimesel nädalal matkasime aga 20 minutit mäest üles, et osa saada Devotional singing retreat’ist Yoga Forestis.  Seda viisid läbi minu sõbrad kuulsast mantrabändist Hanuman Project ning Kirtaniyas. Meid oli ritriidil kokku ca 30 inimest ning ma pole ausõna kunagi varem viibinud toetavamas ja julgustavamas seltskonnas, kui seda oli meie pere seal maagilises metsas. Meil polnud internetti, tavaliselt sai õhtuks ka elekter otsa ja soojast dušist võis und näha. Ometi on see paik nii sügaval mu südames. Laulsime umbes 6h päevas, sõime imelist vegan toitu, joogatasime, tegime kontaktimprot, ekstaatilist tantsu ja mida kõike veel. Aeg justkui seisis ent läks ka megakiiresti.

img_4122
Minu, Manuela ja Sydney koduke Yoga Forestis 🙂
img_4226
Vaade WC-st 🙂
img_4246
Ryan, Syd ja Sarasvati ❤

 

img_4250
After kirtan chill
Processed with VSCO with g3 preset
Sydney ❤
img_9762
Oma kämpa ees kvaliteetaega veetmas
img_4118
Cheetah mõnulemas 🙂
img_0213
Nii see vaba aeg möödus: lauldes, kitarri ja marakat mängides
img_4189
Stamatia ❤
img_4253
So much love!
img_4215
Alone time 🙂
img_4206
Soulsistas!
img_4366
Pärast lõunat väike jämm 🙂
7250cb9c-bf01-4fc6-b86d-225a9a5a5778
Manuela ❤

Siinkohal on vist paras hetk hästi lühidalt ja arusaadavalt selgitada, et mis asi see bhkati jooga on ja mis on kirtan ja miks me koguaeg hare krishna laulame. 😀

 

Bhakti jooga tähendab ühendumist erinevate jumalike kvaliteetidega, mida esindavad  jumalused nagu näiteks Shiva (tahtejõud, mehelikkus, vaimsus), Krishna (rõõm, rahu), Kali (mittevajaliku põletamine oma teadvusest, tuli), Ganesh (küllus ja tõkete teelt kõrvaldamine), Durga (naiselikkus, emahoolitsus, südamlikkus). Bhakti jooga peamine eesmärk on tingimusteta armastus kõikide olendite vastu. Me näeme võõras oma sõpra ja kohtleme kõiki armastavalt. Ehk siis on tegemist kogukonnaga, kus kõik on teretulnud täpselt sellistena nagu nad on, kus kõik saavad end vabalt väljendada, kus kedagi ei kritiseerita. Tekib õndsuse tunne ja sünnivad suurepärased asjad, sest su ümber on toetavad inimesed.

 

 

Kirtan aga on praktika, kus lauldakse India väelaule ehk bhajaneid ehk mantraid. Mantra tähendab meele vabastamist. Ehk see on väga vabastav praktika, kus meeleolu kas tõuseb lakke või vahel ajab hoopis nutma, kuid enamasti on tuju lihtsalt megahea ja mantrad, mida lauldakse, on tavaliselt pühendatud erinevatele jumalatele. Kuid tänapäevases modernses maailmas lauldakse ka lihtsalt erinevaid inglise-, hispaania-, ja ka eestikeelseid laule, mis on väestava sõnumiga, et saata need universumisse teele, et manifesteerida oma unistusi, et ümber programmeerida oma aju.

 

Mis asi see kirtan ikkagi on?

Aga miks ikka Hare Krishna, Hare Krishna, Krishna Krishna Hare Hare, Hare Rama, Hare Rama, Rama Rama, Hare Hare?

Krishna on kõige kütkestava allikas. Suur jumalus, Hare on aga naiselik vägi, Rama kõikide naudingute allikas. Korrates neid sõnu, loome loomuliku puhta tunnetuse nii iseenda kui jumala/universumi/millegi seletamatuga ning see vabastab meid materiaalse elu illusioonidest, egost ja teeb meid õnnelikuks. Usutakse, et isegi, kui sa ei tea täpselt, millest sa laulad, siis nende sõnade vägi on nii tugev, et see vibratsioon, mis lauldes tekib, viib su kõrgemale tasandile, mille abil saad oma reaalsust muuta.

 

Ehk siis, kes soovib meid siiski sektiks nimetada, siis see on igaühe vaba voli. Mina nimetaks meid aga kokkuhoidvaks kommuuniks, kes teineteist toetab, kes vibreerib kõrgel sagedusel ning kes elab armastavat vägivallavaba elu. 🙂

 

Pärast nädalat Yoga Forestis mõnulemist, olen San Marcose külakeses edasi mõnulenud. Söönud tervislikku vegan toitu, veetnud aega uute südamesõpradega, laulnud, tantsinud, šopanud ja oma hinge toitnud. Nii muuseas tegin endale oma esimese tatoveeringu, milleks on jääkaru. Kui see tundub hästi lambisena, siis kõrvalt vaatajale võibki see sedasi tunduda, ometi on sellel minu jaoks sügavam tähendus. Nimelt on tegemist minu spirit animaliga. Jääkaru on sihikindel, soe, lahendusi leidev, armastav, pehme, armastab üksiolemist, mänguhimuline. Lisaks võib ka mu ninal uut kaunistust näha. Tunnen, et olen justkui uuesti sündinud, olen palju avatum, julgem, naiselikum, austades endiselt soovi olla omaette.

img_5159

 

Ectatic dance with a view :O

img_6226

img_4538
Sage and Natesvari ❤
img_0035
Shopping in Panajachel with the girls 🙂
a07b889b-1938-4fb0-ad37-529ce1926a1e
Alessia on pärit Itaaliast, kuid reisib mööda maailma ringi ja müüb eriti ägedaid ehteid tänavanurgal!
img_4364
Manuela tegi ka Diego juures uues tatoka 🙂
Processed with VSCO with g3 preset
Septum piercing gang
img_4291
Need to buy a tribal marker myself 🙂
img_4412
Hipster lvl maximum
img_4614
Sage ❤
img_4449
Suled kõrvas ja kohe uus inimene!

Lubasin endale Guatemalasse tulles, et ei seikle liialt ringi ja püsin rohkem paigal. Seda olen ma ka teinud ning olen sellega äärmiselt rahul. Ärkan hommikuti päikesetõusuga, magama lähen tavaliselt 21-22 ajal, aga on ka erandeid. 🙂 See pisike paik on toonud minu ellu nii palju uusi kogemusi, uusi inimesi, uusi väljavaateid. Kõik on võimalik. See imeilus järv vulkaanide vahel on tõesti paik, kus oma unistused ellu viia. Kahjuks või õnneks pole mul jäänud siin enam kaua aega veeta. Juba selle nädala lõpus viib tee mind Cosmic Convergence festivalile, kus tervitame imelise muusika saatel uut aastat, pärast mida lendan juba Costa Ricale 250h Yoga Teacher Trainingule. Pärast seda hängin veidi oma sõbranna sõbra juures, kust edasi liigun juba Envision festivalile. Siis lendan tagasi USAsse, seekord Miamisse, kust sõpradega võtame ette purjetamistripi Bahamale.

 

Kuigi San Marcose külakeses ei tasu üksi pimedas ringi käia, kuigi siin iga õhtu paugutatakse nagu oleks sõda lahti, kuigi koerad hauguvad ja kuked kirevad, kuigi vahel kimbutavad toas skorpionid, kuigi vahel leiad talla alt hiigelsuurte sipelgate laibad, kuigi minisääsed sääred täielikult ära on söönud, kuigi hispaania keelt eriti ei oska, siis ei ole olemas ühtki teist paika maailmas, kus ma praegu olla tahaks. See kõik, mis siin toimub, on lihtsalt maagiline ja see, kuidas see mind muutnud on, on veelgi maagilisem. Pluss fakt, et ühest külast teise sõitmiseks, peab istuma paadi mitte bussi peale, muudab selle kõik veel erilisemaks.

 

Sellised paugud on õhtuti tavalised…

Täna näiteks sai kogukond kokku imelises paigas nimega Casa de Liberacion, kus toimus üritus nimega Hare Krishmas. Laulsime, tantsisime, kallistasime, musitasime, sõime kõhud head paremat täis, jõime imelist kakaod, jagasime kingitusi, kogusime raha kohalike laste heaks, kelle isa on vangis ja ema surnud ning tõdesime, kuivõrd õnnistatud me oleme ja kuivõrd imelist elu me elame, millised võimalused meil on, millist reaalsust endale loome.

 

 

 

Hare Krishmas!!

 

Ehk ma tahan öelda, et julgustan igaüht tegema just seda, mida süda tahab teha. Ära luba hirmul end tagasi hoida ja ära heitu, kui on tagasilööke. Elus on nii palju, mida kogeda, õpi iseennast inspireerima. Ole avatud ja usalda. Elu kannab sind ja toob sinuni just need inimesed, kes su ellu tulema peavad. Mina näiteks üllatasin iseendki. Eile, mil kogu mu kallis perekond sai Tabasalus jõululaua taga kokku, matkasin mina mäest üles ja läksin üksi kirtanile. Eksisin tee peal ära, kohalik pisike ca 6-aastane poiss juhatas mu teele tagasi, kinkisin talle tänutäheks 20Q-d [( ca 3 EURi) kusjuures tavaline päevapalk siin riigis on ca 30Q-d], mis tõi ta näole maailma kõige suurema naeratuse ja mis pani ta rõõmust tantsima ning hüppama ning ma tõdesin, et kuigi olen eemal, ei ole ma kunagi üksi. Ma olen koguaeg hoitud, ma olen armastatud ja mina saan maailma kõike seda head vastu anda, mida mulle on jagatud. Nii ma siis tagasiteel kinkisin jõulurõõmus veel kohalikule härrale, kes mu pimedas koju jalutas 50Q-d, mis tema perele tähendas rikkalikku õhtusööki, minule aga rahulikku südant ja ühtekuuluvustunnet. Me kõik oleme omavahel seotud ning maailma saame paremaks muuta indiviidi tasandil. Anna ja maailm annab sulle vastu. Lahkusega päriselt ka sõuab ja jõuab kaugele.

Olen just siin, kus ma olema pean ja kuigi iga päev ei tunne ma ainult ülevoolavat rõõmu ja armastust, kuigi vahel võtab ärevus ja vanad mustrid üle, siis tunnen ma siiski, et kõik, mida ma vajan, on mul juba olemas. Kõik armastus, mida olen oodanud, on minu sees. Kõik mida annan, tuleb mulle mitmekordselt tagasi.

Aitäh, et võtsid aja, et lugeda. Aitäh, et hoiad mind oma mõtetes. Teadmine, et mul on olemas inimesed, kes hoolivad, tähendab mulle väga palju.
Also, just a fun fact: kuna mul WIFI siin armsas kodukeses just kõige kiirem pole, siis selle postituse tegemine võttis kokku aega 5h! But it is all worth it!

Siia lõppu veel video mu lemmikust Prantsuse tüdrukust Islast, kellele ühel õhtul ütlesin, kui väga teda imetlen ja et ta on täiesti lummavalt andekas!

 

Ilusat aasta lõppu! Hoolitse iseenda ja oma lähedaste eest. Kingi iseendale ja kallitele oma aega, lähedust, armastust. See on kõik, mida päriselt vajame. ❤

 


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s