Hei, armsad sõbrad!

Üks eriti sündmusterohke aasta on läbi saanud ning mõtlesin, et enne kui ma paariks kuuks nüüd ilma arvutita rändama lähen ja blogi mõningasele pausile saadan, siis teeks ühe lühikese postituse.

Aasta 2017 numbrites:

1) 41 loetud raamatut (mida ma lugesin, seda saab näha siit: https://www.goodreads.com/user_challenges/7517760 ) Tahan ka sel aastal palju lugeda, sest raamatud annavad tõesti palju inspiratsiooni, tarkust ja motivatsiooni. Lisaks tänu lugemisele märkan, kui sarnased ja samas erinevad me kõik oleme ja mulle lihtsalt meeldib rammatute lõhn 🙂
2) 4 videot minu loomingust Youtube’s
https://www.youtube.com/watch?v=JUvjEWt0RNY&t=11s (Suur suur tänu Leenile ❤ )
https://www.youtube.com/watch?v=h8iCKTOJkeI (Suur suur tänu Janile ❤ )
https://www.youtube.com/watch?v=J6Eh3Ybc1zc
https://www.youtube.com/watch?v=wvYSujTsWTw (Suur suur tänu Indrekule ❤ )
Nende üle olen eriti uhke! See oli minu üks suurimaid hirme anda teistele kuulata midagi nii isiklikku. Kuid olles nüüdseks seda sellistes kodustes tingimustes teinud, tahan uuel aastal selle käsile võtta hoopis julgemalt, professionaalsemalt ja kvalitseetsemalt.
3) Kolisin 4 korda : aasta algul kolisin Mustamäele, kus elasin pea pool aastat. Edasi läksin paariks nädalaks Kadriorgu, siis paariks kuuks Viimsisse ja aasta viimased kolm kuud veetsin vanematekodus Tabasalus
4) 13 külastatud riiki: Möödunud aastat tervitasin Montenegros. Lisaks sai aasta jooksul külastatud veel Horvaatiat, Iisraeli, Filipiine, Jaapanit, Araabia Ühendemiraate, Islandit, Prantuse Alpe, Soomet, Lätit, Poolat, USA-d ja praegu viibin Indoneesias Bali paradiisis 🙂
5) 34 lendu (vist :D)
6) 341 juhendatud joogatundi
7) 56 külastatud rühmatreeningut (Yay BodyBalance, Step, BodyArt, MyBeat)
8) 392 Instagrami postitust
9) 5 teatrikülastust
10) ca 350 saadetud emaili

2017 oli üks meeletult põnev aasta, mis tõi taaskord palju uusi inimesi ning lähendas veelgi juba olemasolevatega. Usaldus sai hoopis teistsuguse mõõtme, süda avanes rohkem ja näol oli veelgi rohkem naeratust. Õppisin palju, laisklesin palju, kuid olin enda vastu hea. Tean aga, et suured asjad juhtuvad nendega ja ainult nendega, kes unistavad veel suuremalt ning töötavad ega anna alla. Mulle meeldib, et tulevik ees on hirmutav ja veidi hägune, kuid mul on visioon, mul on unistused ja mis kõige tähtsam, mul on ümber inimesed, kes mind julgustavad, toetavad, armastavad. Nii äge, et iga aastaga läheb elu üha põnevamaks, saab kogeda üha rohkem, saab õppida üha rohkem ja märgata, et veel lõputult palju on õppida.  Ma olen muutunud nii palju tolerantsemaks, hoolivamaks ja ma märkan ligimest.
Kõik on suhtumise küsimus. Mulle meeldib Shantideva ütlus:

//  Kui olukorda on võimalik muuta, milleks siis meelt heita?
Ja kui olukorda muta ei saa, milleks siis meeleheitel olla? //

Elu on täis paradokse. Ja see jääb alati nii olema. Kuid me saame alati teha valiku olla rõõmsad ja õnnelikud, isegi kui ajad on rasked. Kõik tuleb meieni, kui anname ise ja kõige suuremat rõõmu valmistabki tegelikult teistele andmine. Olen viimased paar aastat teinud palju tööd enesearmastusega ja arvasin pikalt, et see ongi kõige tähtsam. Samas mõistan, et see on baas, see on see essence, mis peab olemas olema, et saaksime ka teisi armastada, teistele anda. See on meie ühiskonnas läinud kuidagi kaduma, kuigi samal ajal näiteks budismis on see iseenesest mõistetav, see on miski, mis on nkn olemas. Kuid kui see on olemas, siis on tähtis end anda ka teistele. Ei saa muutuda egoistiks ja isekaks ja ainult ennast armastada. See ei vii meid kaugele. Liigne enesekesksus teeb meid vaid õnnetuks. Me pole teistest ülemad ega paremad. Me oleme lihtsalt üks teistest, kõik omal viisil erilised. Ehk jah, töötage enesearmastusega, kuid ärge unustage teisi enda ümber: perekonda, sõpru, lähedasi, aga ka naabrit, poemüüjat, bussijuhti, lennukipilooti, pagulast. Kõik me oleme inimesed ja tahame elada valuta. See on inimeseks olemise kogemus. Ainult headus ja armastus võidab lõpuks ja õnneks on näha maailma sinna poole liikumas 🙂

Selliste mõtetega ma praegu lõpetakski. Kõik reisipostitused tulevad kevadel, kui olen juba oma rännakult tagasi. Dokumenteerin siin kõike üles hetkel vanamoodi ehk lihtsalt paberi ja pliiatsi abil ning luban teha sisukad postitused hiljem. Kes aga jooksvalt midagi küsida tahab, siis võib julgelt mulle kirjutada. Bali kohta oskan aga öelda seda, et saar on suur ja teha on siin palju. Mina lendan siit juba kolme päeva pärast ära ning võin julgelt väita, et 2 nädalat siin olemiseks on ilmselgelt liiga lühike aeg, et teha kõike. Kui tulla niivõrd lühikeseks ajaks tasuks enda jaoks selgeks mõelda, mis on reisi eesmärk ja siis selle põhjal otsustada, kus puhkus mööda saata, et ei peaks jooksma koguaeg ühest kohast teise. Kel joogaalaseid küsimusi Bali kohta, siis mina pole kahjuks õige inimene vastama, sest otsustasin siin vaid puhata, mängida ja looduses käia, mitte joogatada. Joogatamised jäävad Indiasse, kuhu jõuan juba paari päeva pärast 🙂

Võtkem uude aastasse kaasa mõiste ubuntu: see tuleb Lõuna-Aafrikast ja tähendab, et inimene on inimene vaid teiste inimeste kaudu. Me oleme kõik üks. Mõistkem seda ja muutkem maailm paremaks paigaks.

Blogi Mõtisklused