Hei!

Mul läheb nii hästi ja niivõrd hea on olla, et otsustasin siis jagada, missugune reis mind seekord ees ootab.

Nimelt juba vähem kui kuu aja pärast on tarvis seljakott kokku pakkida ning 20kg sisse mahutada nii suvised, talvised kui ka kevadised riided. Küsid miks?
Reis algab perega Balilt, kus veedame koos jõulud ja aastavahetuse. Mõnuleme niisama ja kindlat plaani polegi, lihtsalt naudime, kulgeme ja naudime murevaba jõuluaega.
Sealt edasi lendan aga uhkes üksinduses Indiasse.
India seiklusi alustan põhjast, suundun ühte aašramisse nädalaks, kus joogatan ja mediteerin. India puhul otsustasin, et tourist attarctioneid püüdma ei lähe, vaid pühendan võimalikult palju aega vaid endale, kirjutan, loen, suhtlen, loon.
Edasi viib minu teekond mind ookeani äärde ehk lähen Goasse umbes kolmeks nädalaks. Veel täpselt ei teagi, mis saama hakkab. Kaks nädalat töötan vabatahtlikuna ühes hotellis, nädalake on veel planeerimata, eks siis paistab, mis juhtub. 🙂
Siis istun aga taas lennuki peale ning lähen Chennaisse. Linn on kindlasti põnev, kuid sellega tutvuda pole mul eriti aega, sest lähen teen seal 10-päevase vipassana meditatsiooni. Vaatan vabatahtlikult kõikidele enda deemonitele otsa ja loodetavasti väljun sealt tugevama, teadlikuma ja säravama tüdrukuna.
Chennaist hakkan seiklema edasi rongide ja bussidega Nepaali Kathmandu poole. Peaks kohale jõudma 3-4 päevaga. Nepaalis on plaan läbi teha Annapurna kuni 3-nädalane matk. Unistan suurelt ja sisimas usun, et saan selle tehtud, kuid olen ka realist ja teadvustan, et võib juhtuda, et ma ei harju nende kõrgustega ära ning pean varem otsa ringi keerama. Eks paistab, kuid kuu aega Nepaalis veedan kindlasti, milliseks see täpselt kujuneb, seda ei oska meist aga keegi ennustada 🙂

Pärast kuud Nepaalis hakkan vaikselt tagasi kodu poole liikuma. Kõigepealt lendan Dubaisse kallile Birgitile külla, sealt edasi Kairosse klassiõele Marisele külla, et Euroopasse tagasi saada, lendan kaheks päevaks Ateenasse, siis juba mõneks päevaks Londonisse ning tagasi koju peaks mind lennutama British Airways juba 3.aprillil.

Ehk siis saab olema väga põnev! Luban elul end üllatada, kogen uusi elamusi ning inimesi, vaatan enda sisse, naudin, kindlasti igatsen ka kodu, kuid tean, et kasvan inimesena.

Natuke hirmus on üksi pikemaks ajaks võõrastesse ja ebamugavatesse paikadesse minna, kuid ma usaldan elu ja oma sisetunnet ning lähen vooluga kaasa. Süda ütles mulle, et pean minema reisima ning seda ma ka teen. Ma ei hakka siin praegu veel kirjutama, millised suuremad eesmärgid sellel reisil on, kuid võib-olla saab neid tulevate aastate jooksul näha. Seniks aga tahan vaid veel öelda, et aitäh kaasa elamast ning aitäh, et ootate mind tagasi. See teeb seest soojaks 🙂

Olen veel olemas tervelt 3 nädalat, selle aja jooksul olen ka pea igapäevaselt joogasid andmas, nii et kel vähegi võimalik, tulge joogatama! Samuti olen tööpostil iga neljapäev ja reede Pirita jahisadamas Musto butiigis, nii et kellel mütsi, salli või hoopiski purjetamisvarustust tarvis, siis tulge külla. Leiame midagi kindlasti!
Plaanis veel nende nädalate jooksul korra Tartusse jõuda, hostida üht oma ameeriklasest sõpra, kes elab Varssavis ja tuleb mulle külla, käia kambaga Haapsalus, osaleda kahel jõulusöömingul, osaleda MyFitnessi jõulupeol, osaleda Teras Beach avamispeol, teha endale maxx lvl reisikindlustus, veeta lähedastega kvaliteetaega, vaadata vabal ajal nii palju sarju kui vähegi võimalik (PS! olen täiesti addicted 90210st) särada ning pakkuda häid emotsioone.

Ning kes pole novembrikuist Sensat veel lugenud, siis seal taaskord ilmus üks minu artikkel. Tasub osta, sest nüüd lähemal ajal pole uut artiklit oodata, nimelt ei võta ma reisile läpakat kaasa, vanakooli märkmik ja pastakas saavad nende kuude jooksul vaid minu mõtteid ja kogemusi koguda ning teie silmini jõuavad need millalgi hiljem.

Kuula veel ka palun minu ja Leeni viimast collabi

ning tunne ühtust.

Me kõik oleme üks. Tegelt ka. Kui seda mõistame, muutub maailm, muutume meie ja seda ainult paremuse poole. Maailm on ilus paik.

Blogi Mõtisklused