Hei!

Tean, et jälle on pikk paus sisse jäänud, kuid mis ma oskan muud öelda, kui et tegemist on olnud palju ja täna on üle pika aja esimene päev, mil olen saanud lihtsalt diivanil lesida ja puhata ning tekkis ka tahtmine taaskord blogi kirjutada.

Ehk siis olen Dubais oma kallil Birgitil külas ning täna pole muud teinud, kui rannas lebotoolil ja kodus diivanil lesinud. Lisaks muidugi söönud ka palju kräppi ning kui tsekkisin oma telefoni Health appi, siis samme olen samuti täna vaid 1400 teinud. Upsii.

Agaa vahepeal käisin siis oma kallite vanemate ja nende sõpradega Prantsuse Alpides lauda sõitmas. Mäed on mulle alati meeldinud, kuid seekord jäin reisil ka kahjuks haigeks. Seega oli natukene teistsugune suusareis, mil kahel päeval üldse mäele ei jõudnudki, käisin hoopis uue armsa sõbrannaga spaatamas ja jalutamas, kuigi peab tõdema, et nautisin ka kalleid kihisevaid jooke lootuses, et need mu tervise tagasi toovad. Seda aga muidugi ei juhtunud ning kahjuks pidin tagasi jõudes esimesed joogatunnid andma olekus, mil ninast eriti õhk läbi ei käinud ning häälepaeltest häält välja ei tulnud. Sellegipoolest olen väga tänulik võimaluse eest, mis lubas mul taas hingata mäeõhku, kihutada kiirusel 66km/h lauaga mäest alla ja kuulata kuidas tuul vuhiseb kõrvus ning tunnetada adrenaliini kehas. Võimas!

Kodus veetsin seekord kahe reisi vahel vaid 9 kvaliteetset päeva, mis olid täis niivõrd palju liigutavaid ja erilisi emotsioone ning inimesi, et ma ei oskagi oma rõõmu ja tänulikkust siin kuidagi sõnades väljendada. Aga teie, kellega ma aega veetsin nende päevade jooksul, te teate väga hästi, kui palju need hetked mulle tähendasid. Kõik need kinos- ja teatriskäigud, teater, söömingud ja vestlused, aitäh. Hindan neid hetki niii väga.

Esmaspäeval sõitsin aga taksoga D-terminali, kust väljus Tallinki laevake Stockholmi. Tänu sõbra antud kupongile, sain ma Stockholmi sõita A-klassi premium kajutis. Aitäh selle eest! Mõnna oli laias voodis magada ja hommikul ärgates aknast merd vaadata. Stockholmis sõitsin metrooga Central Stationisse, kust sõitsin 20 minutiga Arlanda Expressiga lennujaama. Tegin oma check-ini ära, passisin kolm tundi lennujaamas ja esimest korda elus lendasin Emirates’ga, mille cabin crew‘s ka Birgit töötab. Kui teil vähegi võimalik on, siis mina vägagi soovitan nendega lennata. Mõnnalt suured ekraanid, kus entertainment system on vägagi laiahaardeline, WIFI, nii palju jooke, kui vähegi soovid, söök vägagi decent isegi. Sel korral mul ka joppas ning minu kõrval olid kaks istet vabad ning sain end väga mõnusalt pikali visata. Lend oli sujuv ja lühike, kuue tunniga olin kohal Araabia Ühendemiraatides, mis on senimaani minu jaoks kõige mittemidagiütlevam sihtpunkt üldse. Mulle meeldib, et siin on soe, et siin on mulle armas inimene, et siin on kõrged majad ja hoopis teistsugune ühiskond, kui ma varem üldse näinud olen. AGA.. 😀 Siin pole kultuuri, siin pole kõnniteid, inimesed pigem ebaviisakad, ühistransport ei toimi, kõik elu tiirleb ümber kaubanduskeskuste, puudub rohelus, looduskaunidus, naisi vahitakse kui miskeid objekte ilaste lõugadega. Ei, ma ei ütle, et see on miski kohutav paik, see on olnud põnev kogemus ja pildi pealt võib see kõik päris ilus isegi välja näha, kuid siin puudub see õige vibe, ma ei fiili siin nagu üldse midagi.

Esimesel päeval käisime siis ringi kesklinnas, vaatasime üle need kuulsad kõrged majad ja suurima kaubanduskeskuse The Dubai Malli, kusjuures samme tuli kokku ligi 20000. Jess. Neljapäeval sõitsime Abu Dhabisse, kus külastasime imeilusat ja hiiglasuurt Sheikh Zayed Mosque’i. See oli tõesti väga väga kaunis ja eriline koht, mida soovitan igaühel külastada, kui siiamaile satub. Eile aga võtsime osa suurimast tourist attractionist ehk Desesrt Safarist. Jah, see oli äge, kuid kui vähegi rahakott lubab, siis soovitan võtta private touri, sest see, kui kaua me passisime, et üldse Toyota Land Roverisse istuda, mis umbes 7 minutit mööda kõrbe kihutas ja meid lõbustas, oli pigem tüütu. Safari juurde kuulus ka basic Asian style õhtusöök, mis oli üks suur nali omaette. Mitte, et söögil oleks midagi viga olnud, aga rääkides ebaviisakusest, siis seekord seisis Birksi selja taga üks hiinlasest vanahärra. Tegelikult on väga vale kasutada sõna seisis. Ta reaalselt elas tal seljas. Tegemist oli buffee stiilis õhtusöögiga ehk seisad järtsus ja tõstad ise kõike nii palju, kui sa siis soovid. Hiina härra aga ei suutnud seista, nügis ja trügis, kuni poole buffee pealt võttis appi ka muud kehaosad, et meist mööda pääseda, et siis tõsta endale kaks lusikatäit karrit papptaldrikule. Ma ei suutnud naeru tagasi hoida. Samal ajal teiselpool lauda oli keegi teine mees, kes karjus aina “Faster. Faster!”.
Lisaks saime veel ka sandboardida, vesipiipu teha, kõhutantsu vaadata ja ühe imepisikese henna käele, mida tegi üks kohalik vanaproua 30 sekundiga, kuid istus seal viis tundi järjest ning ta oli nii kuri, et lausa hirm hakkas.. 😀

Rääkides veel ebaviisakusest, siis metroos trügivad siin paljud inimesed enne uksest sisse, kui eelmised on jõudnud välja minna. Lisaks on Birks rääkinud mulle toredaid lennukilugusid, kuidas inimesed arvavad, et on täiesti okei anda oma lapse sitased mähkmed stjurdessile või nõuda economy classis omale hambaharja ja hambapastat, tõusta püsti ajal, mil seating belt sign on sisselülitatud ja igasuguseid veidraid asju veel.  Hea teada, et meie oleme kasvanud tsiviliseeritud ühiskonnas 🙂

Dubai on kindlasti koht, mille võiks oma elus ära näha. Siin peab kõik olema kõige kõigem. Kui tahad ehitada uue torni, siis peab see kindlasti olema kõrvalseisvast kõrgem. Siin on metsikult kallis ja soodustusi ei saa keegi teine peale cabin crew, hehe. Ehk siis ei lapsed ega pensionärid, nagu mujal maailmas, saa midagi soodsamalt. Siin on ägedaid ehitisi, kuid kui soovid siin kõike pakutavat nautida, siis tasuks ikka panna raha kõrvale. Siin on igasugused erinevad theme parkid, mis on kindlasti väga ägedad, kuid ise ma neid siiski ei külasta seekord, sest üritan natuke ikka raha säästa, sest juba esmaspäeval lendan ma Jaapanisse. NIIII PÕNEV! Mis ma Jaapanis täpselt teen, ma veel ei tea, kuid tean, et olen Tokyos, Kyotos, Osakas ja veel mõnes paigas käin kindlasti ära ja kohtun ka oma klassiõe Stinaga. Jaapanis saab olema huvitav, sest kõik on ju kohalikus keeles ja hieroglüüfides, aga küll ma kuidagi hakkama saan. Nii väga tahan kogeda kultuuri, loodust ja head toitu! Ma lausa jumaldan Jaapani kööki.  Kuid Jaapanist kirjutan tõenäoliselt alles siis, kui kodus tagasi olen, sest mul pole oma läpakat kaasas ja ei usu, et jaksan taaskord oma telefoniga postituse valmis toksida. Kuigi jah never say never, eksole.

Fun facts:

-Dubais saab suviti vahel külm vesi otsa
– lendan Emirates’iga Tokyosse, Tokyost tagasi Dubaisse, Dubaist Varsavisse, kust tagasi koju tulen bussiga #jessjälleneed16tundi
– sel aastal olen teinud vaid 15 lendu so far
– Birx hostib mind oma ilusas korteris, mis on tegelt pigem ikka väga fab #tänkskallis #savemoney
– Jaapanis ööbin kõige odavamates hostelites, aga päris sahtlisse ikkagi magama ei lähe
– olen kuus päeva järjest ainult kräppi söönud #appi #ümaronkavorm
– päike on siin Dubais pigem leebe. Olime 4h rannas ja ma ei pannud isegi päiksekreemi peale ning kui tavaliselt oleksin juba max sunburni saanud, siis seekord ainult õrnalt roosaks #getyourtanon
– suveks tahaks juuksed taas heledaks värvida
– kes mulle patse punuks? #toonveinika
– maikuus saab minuga tavapärasest palju rohkem joogatada #ootan #myfitness

– homme viimane päev Dubais, päevaplaaniks taaskord lebotada ja noh kinno minna

– vaatasime Birxi korterikaaslase ja tema sõbrannaga õudukat Hush #yaiks
Mul on hea meel, kui Facebook mulle teatab, et minu blogi lehekülge on vaadatud. See annab mulle märku, et te ikka käite ja loete seda siin ning ootate, et ma midagi uut jagaks. Aitäh, et kaasa elate, aitäh, et inspireerite ja motiveerite. It is so good to be alive. #grateful

Blogi Mõtisklused Reisimine