Pimedad hommikud

Täna lendab üks mu armas sõber Indiasse teadmata ajaks seiklema, mu parimad sõbrannad on laiali Inglismaal, Soomes, Prantsusmaal, Ungaris ja Tartus ning need armsad, kes on ikkagi veel Tallinnas, on busyd tööjuures, koolis ja näosaates. Õnneks on ellu tulnud tagasi üks mu endistest parimatest sõpradest, kelle seltskonda olen aastaid igatsenud, samuti üks uus, ilus ja huvitav hing, kellega saan olla täpselt mina ise, ühendust võttis ka sõber, kellega on alati koos tore, kuid pole kunagi piisavalt palju suhelnud. Veel on ka kaks tüdrukut, kellega tunnen õiget connectionit, kuid pole veel õnnestunud palju koos aega veeta. Eks iga asi omal ajal. Kõik on pidevalt muutumises. Ma alles õpin muutustega kohanema.

Nädalavahetusel olin taas koolis. Õppisime jälle anatoomiat, mis oli taaskord hullult huvitav. Et aga kooli õigeks ajaks jõuda, oli ju tarvis hommikul vara ärgata ning endalegi üllatuslikult avastasin, et kätte on jõudnud see pime aeg, kui voodist välja tulles tuleb lamp põlema panna. Aasta aega tagasi oli just sügis minu jaoks eriti raske. Ma tahtsin Eestist ära ja arvasin, et just siis saabubki ülim õnn, edu ja armastus. Seda aga muidugi ei juhtunud. Praegu olen ma õnnelik ja teen jälle tööd, mida armastan. Täiendan end koolis vajalike teadmistega ning sammun kindlalt unistustele lähemale. Loomulikult on ka päevi, mil olen kurb. Näiteks tänagi. Lihtsalt on kurb tunne. Aga küll see üle läheb, sest minu armas Birgid on Tallinnas ja tahab mind näha, hiljem lähen Viimsisse joogasse, lisaks sain täna veel ka palka ja kõik ongi ju tegelikult väga hästi. Sügis on lihtsalt aeg, mil pean endaga rohkem tööd tegema, et olla rõõmus ja õnnelik.

Täna avastasin ka, et ma ei saa võtta osa kooli suvisest praktikalaagrist, sest olen sel ajal Islandil. Tähendab see seda, et ma pean kusagil iseseisvalt oma praktikatunnid järele tegema. Seega, kes tahab suvel Vana-Eesti massaaži saada, kirjutagu mulle julgelt :))

Vaatasin eile Jocke uuemaid videosid juutuubist. Tema kanal on siin https://www.youtube.com/user/jockestonia , kui kellelegi huvi pakub. Ta küll arvab, et keegi ei vaata videosid, mis üle kümne minuti kestavad, aga noh, mina vaatan küll. Mind on Jocke nii palju inspireerinud, õpetanud, aidanud mul saada paremaks treeneriks. On au, hea meel ja rõõm teda isiklikult tunda. Ta filosofeerib nii põnevatel teemadel, et kuidagi ei saa lihtsalt teda poole jutu pealt välja lülitada. Kas see maailm, kus me elame, on reaalne? Või elame mingis virtual reality’s, seda ise üldse teadmata? Mis asi see universum on? Kas on olemas planeedid või ongi Lameda Maa teooria tõsi ja isegi kõik see on vale, mida oleme varem alati teadnud? Kas me oleme kohal? Kas me oleme teadlikud? Asjad, mille üle mõelda, millele tõenäoliselt kellelgi vastust pole, kuid millele saab läheneda avatud meelega. Mulle meeldis see point, mis ta ütles, et ta tunneb end halvasti nö tavainimeste seas või et ta tunneb, et ta on justkui alien nende vahel. Ja et kõik tema sõbrad on samasugused weirdod nagu temagi. Mina olen ikka üritanud liiga palju teistele meeldida. Kui aga mul emps üleeile mulle ütles, et talle meeldib, kuidas ma ei ürita liialt teistele meeldida, teen asju, mis mulle meeldivad ja ei kuluta ennast nendele, mis hästi välja ei tule, siis ma mõtlesin, et voh, ma olen ikkagi astunud vajalikke samme käitumaks ja elamaks just nii nagu mulle sobib.

Kes olen mina, et öelda, et mul on raske, kui samal ajal on maailmas inimesed, kellel pole joogivettki? Või kas neid kahte asja saab üldse võrrelda? Nagu saaks ja nagu ei saaks ka. Ma ei tea. Kuidagi on nii, et lihtne on ära kaduda selle maailma hullusesse ning unustada, miks me siin oleme. Ma kaldun ikka vahel oma rajast eemale ja lähen teen mingeid asju, mis pole üldse minu teema. Aga õnneks on need aidanud mul enesele jälle lähemale jõuda. Suvel tahan ma kindlasti elada kusagil looduses, kommuunis, kus kõik teevad midagi, et saaks koos harmooniliselt elada. Ma veel ei tea, kuidas selliste inimesteni jõuda, kuid ma leian tee. Samuti tahan veeta kvaliteetaega imeliste inimestega, ma tahan olla rõõmus.

On aeg hakata vist luuletama jälle. Ja on aeg märgata, et olen õnnelik inimene. Ma lähen homme loodusesse. Ja ma tahan tulevikus ka looduses elada. It just makes sense. Ja ma arvasin lapsena, et Kalle on naise nimi.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s