Jäin ükspäev mõtlema kooli ja haridussüsteemi peale. Ma olen koguaeg sellega olnud rahulolematu, ometi ei oska ma ka välja pakkuda süsteemi, mis toimiks paremini. Paratamatult on tarvis isiklikumat lähenemist, lasta lastel teha seda, mis neid inspireerib, lasta neil õppida seda, mis nende hinge toidab, mitte toppida neid täis fakte ja “tarkusi”, millest isiklikus arengus üleüldse…
Ma käisin nädalavahetusel pulmas, mis oli imeline! Nii palju armastust pruutpaari näol ja külaliste seas. Kõik oli lihtsalt õige. Tunne sees on siiani niiivõrd soe. Ja pärast pulma sain veel järgmisel päeval käia kuulamas Snatam Kauri. Holy mother of the ultimate light, who is that wonderful woman?!? Üdini headust ja valgust täis. Teda valitses jutkui…
Täna lendab üks mu armas sõber Indiasse teadmata ajaks seiklema, mu parimad sõbrannad on laiali Inglismaal, Soomes, Prantsusmaal, Ungaris ja Tartus ning need armsad, kes on ikkagi veel Tallinnas, on busyd tööjuures, koolis ja näosaates. Õnneks on ellu tulnud tagasi üks mu endistest parimatest sõpradest, kelle seltskonda olen aastaid igatsenud, samuti üks uus, ilus ja…
Tegelikult pealkirjaga ongi justkui kõik öeldud. Mulle väga meeldib see lause, mida minu armas sõbranna ja paljud teisedki kasutanud on. See on üks lõputu teema, see, et meil on pidevalt kiire ja kiirustamise käigus unustame elamise ära. Mõni kuu tagasi sattusin kuulama Raadio 2 ja seal rääkis keegi mees filmidest ja multikatest. Ta tõdes, et…
grateful adventurer 