Laadigem akud täis

Hei! Jou! Ahoi! Tsau! Tere! Hi! Joukijouujouu! Chaa!

Okei, okei, aitab küll nendest tervitustest. Tahtsin hoopis kirjutada, et lõpetasin eile oma teise tripi ning alustasin nüüd kolmandaga. Taaskord viib tee Helsingist Berliini, praegu olen siis laeva peal ja loksun kodulinna suunas.

On päris vahva olnud ning ilm on olnud armuline. Iga reisiga läheb aina lihtsamaks, kuid ausalt öeldes ootan juba päris palju oma vaba nädalat pärast seda trippi. Mul on seekord täis grupp ehk 12 inimest, nagu ikka, siis enamik on vanemad. Sel korral on kõik pärit austraaliast ja üllataval kombel on mul raske nii mõnegi nende aktsendist aru saada. Mis seal ikka, küll kahe nädala jooksul harjub ära.

Laev on praegu üllatavalt tühi, kõik eestlased-soomlased peavad vist endiselt jaanipäeva ja ei viitsi mere peal loksuda. See on ju ainult tervitatav, sest siis saab minna isegi süüa ostma ja ei pea selle peale Tallinnas aega kulutama. Kas te üldse kujutate ette, mis on minimaalne aeg, mis kulub, kui käia grupiga söömas? Ehk siis jah, kui inimesed magustoitu ei võta, võib heal juhul hakkama saada pooleteise tunniga, kuid pigem võiks arvestada kahe ja poole tunniga. Seega ajakulu on pääris suur. Teatavasti on aga aeg raha. Aga teisest küljest, kas rahal üldse on väärtust? Haa, lähme filosoofiliseks ära jälle.

Kodus ootab ees traditsiooniline jalutuskäik sadamast hotelli, ulmeliselt pikk check-ini protsess, seejärel ligi kahetunnine jalutuskäik reisijatega vanalinnas, sohvriteenus ema ja ta bemmi poolt, pesupesemine ja eks näis, mis üllatusi õhtu kaasa toob. Homme õhtul viin turistid Pegasusse sööma ning teisipäeva varahommikul ongi taaskord aeg Riia poole sõit ette võtta.

Mõtled küll, et ohoh, kaks päeva Eestis, kuid see läheb niiii kiirelt. Enamus aeg on küll vaba, kuid siiski on sellised väiksed ülesanded nagu bussijaamas käik ja postkontori külastus, sest teatavasti peame saatma kõik oma tšékid ja piletid ja värgid Marokkosse raamatupidajatele. Jah, meie Euroopa peakontor on Marokkos, palka makstakse mulle üldsegi Inglise pangast ning originaalis on tegemist Austraalia firmaga. Vot seesuguses ettevõttes töötan siis praegu.

Mõtlesin, et jagan siis juba teiega ka üht kõige naljakamat ja randomimat seika eelmiselt reisilt. Nimelt olime Leedus Aukštaitja rahvuspargis, kus peatume ühes imearmsas kodumajutuses. Nautisime imeilusat sooja suveilma, istusime väljas terrassil, kes rüüpas õlut, kes viskit. Ühel hetkel astus ligi minu üks reisijatest, peeretas, ütles excuse me ning lahkus seejärel midagi muud lisamata. Tegemist oli ühe kummalise naisterahavaga, kui ma nüüd pikemalt tagasi mõtlen. 😀

Ehk siis jah, reisidel juhtub igasuguseid naljakaid asju. Alati on lõbus osta Varssavis rongipileteid Berliini. Enamasti ostame need ette umbes kaks nädalat ehk siis järgmisele grupile. Isegi kui sa kirjutad paberile kõik üles, mida sa saada tahad, sest inglise keel on seal riigis praktiliselt olematu, siis viimane kord veetsin ikkagi tund aega pileteid ostes ning lõpuks kutsuti mulle tõlk, et ikka üle kinnitada, et ma tõepoolest tahan 13 piletit saada kahe nädala pärast ja ainult ühes suunas. See tundus kassiirile olevat täiesti arusaamatu fakt nagu ka see, et ma nende kõikide piletite eest üksi maksta tahan.

Aga olguu, täna pikki jutustusi ei tule. Lõpetada võib vist aga ikka fun factside reaga.
-laev loksutab
-MyFitnessi plätud annavad otsad
-saan juuli keskel minna Arcticu suvepäevadele
-huvitav kas ka seekord unustan kodust raamatu kaasa võtta?
-õnneks on sõbrad, kes välja aitavad #tänksLauraVahuriraamatolitäitsahea
-eelmisel reisil tegi Rob mulle vist rohkem õlut välja kui ma selle peale ise raha kulutasin
-üks reisijatest ütles pea iga päev fuck, Russians. Ja me räägime, et eestlased on rassistid?
-Berliini vegevinkud polnud üldse head
-Berliini receptionist on minuga ühevanune
-lesisin Poolas vabal päeval 6h voodis, pärast selg valutas
-esmaspäeval peaks palka saama
-kõht läheb tühjaks
-Tallinnas lubab äikest
-soomlastel juba õllepudelid näpus
-kes veel Õllesummerile tuleb?
-olen käinud Ülemiste järves ujumas
-omal ajal olid Ülemiste metsas ATVdega metsavalvurid
-kord sain selle ATVga sõita ka!
-sõbrad, kes massaaži teeks? Much needed!
-vähem kui kahe tunni pärast kodumaal jälle

Ehk siis adiossss, amiigoss. Ma lähen otsin süüa ja hingan värsket mereõhku. Teid, kes te mulle kaasa elate, tänan kogu südamest ja ei saada mitte ainult kallistusi, vaid musitusi ka. Teie aitategi minu akud täis laadida. Olen tänulik. 🙂
Cheers ja näeme varstii!!


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s