Tegelikult on nüüd nii, et elu hakkab ääretult põnevaks minema. Olen peaaegu nädal aega olnud Bledis Sloveenias, kus meil on olnud pikad päevad täis treeninguid ja koolitusi, et alustada tööd minu jaoks täiesti uuel alal. Nimelt alustan tööd firmas Intrepid travel, kus hakkan läbi viima tuure Euroopas. Põhiliselt teen oma esimese hooaja jooksul kolme resi: Helsingist Berliinini, Berliinist Veneetsiani, Viinist Budapestini. Kellel on huvi, siis Intrepid.com kodulehel on kõik need reisid ja täpsemad kirjeldused nende kohta täiesti olemas.
Laupäeval tegelikult juba sõidangi Viini, kus algab minu training trip. Saan õppida parimatelt, juba ka ise reisijatega kätt proovida ja nii palju kui võimalik, panna informatsiooni kõrva taha, et endal oleks hea julge alustada. PS! 8. ja 9. mai olen Tallinnas!!

Olen jälle sattunud beebi staatusesse ehk siis olen kõige noorem kõikide inimeste seas, kes siia Bledi kokku kutsutud on, et õppida ja saada heaks tour leaderiks. Enamus inimesi jääb vahemikku 25-37, kuid on ka tegelikult vanemaid. Esimesed päevad istusime rohkem konverentsiruumis ja kuulasime pingsalt, aga eile sain juba ka ise proovida, mida see grupi juhtimine endast täpsemalt kujutab. Sain lausa väga head tagasisidet, mis annab mulle juurde palju enesekindlust. Tegelikult üks manageridest ütles, et ta teadis juba pärast intervjuud, mis oli meil 12.novembril läbi Skype’i, et ma sobin hästi sellele tööle. Ma olin täitsa imestunud, sest see mõte tuli mul täiesti juhuslikult, samas kui seltskonnas on ka selliseid, kes on sellest juba aastaid unistanud. Aga iga päevaga olen ühs rohkem ja rohkem põnevil, ei jõua ära oodata, et saaks juba teele asuda, et saaks end proovile panna, tutvuda uute inimestega ja vastu võtta kõiki neid väljakutseid, mida see töö pakub.

Minu päris isiklik tuur peaks siis tulema millalgi mai lõpus, kui olen läbinud kaks treeningreisi. Enne laupäeva on aga jäänud veel kaks päeva klassiruumis – acoounts sessions, bribery jms on ees ootamas. Samuti on kõik treenitavad ette valmistanud ettekanded oma riigi või mõne paiga kohta, kus nad pikemalt elanud on. Mina rääkisin siis Eestist ja aega oli meil selleks ametlikult 5 minutit, minul kulus 7. Rääkisin naisekandmisest, Eesti ilusatest naistest, e-valimistest, laulupeost, Eurovisioonist, veelkord Eesti ilusatest naistest ja üks slaid oli pühendatud eesti keele naljakatele lausetele. Publik nautis ja sain taaskord head tagasisidet.

Aga ega kõik ei ole alati nii roosiline kui välja paista võib. Mul on olnud palju hetki, kui olen pidanud astuma välja oma mugavustsoonist. Samas olen nautinud pea iga võimalust, kui on antud aeg olla omaette, sest ega just eriti tihti seda ei juhtu. Tuba näiteks jagan ma ühe vahva UK tüdrukuga, kes viimased kuud on hoopiski Ghanas elanud ja töötanud ning vaikselt üritab oma äri seal käima saada. Ise on ta alles 25 aastat vana, kuid lausa üllatavalt ettevõtlik. Mis aga minu jaoks on veelgi üllatavam, siis on seltskonnas päris mitu inimest, kes armastavad hoida omaette ja eriti suhtlusaltid ei ole. Muidugi esineb mulgi neid hetki päris palju, ent olen iseennastki positiivses mõttes üllatanud. Isegi päris kergelt olen saanud jutule ja tõepoolest mingist vanusevahest pole mõtet rääkidagi, kuigi nii mõnigi neist inimestest võiks olla mulle vanemate eest.

Anyhow, mu jutt liigub praegu ühest äärest teiseni, kuid midagi olulist enam nagu öelda polegi. Oleme saanud siin ülihästi süüa ja juua ning otsustasin pärast tänast meeldivat grillõhtut (OMG, saime parimaid seeni ülihea täidisega!!), et annan märku, et olen elus ja terve.

Miss you guys already, but I must say I am having the time of my life and it’s even going to rock more during the season. 🙂

Ja pealkirja kohta võite personaalselt küsida :)))

Blogi Mõtisklused