Viimasel ajal on tekkinud nii palju mõtteid ja motivatsiooni, kuidas aidata areneda oma vaimul, kuidas vaigistada mõttevoolu oma peas ja kuidas leida sisemine rahu.

Käisime pühapäeval perega vaatamas uut Star Warsi filmi, millest kahjuks polnud enam alles jäänud muud kui tavaline märul: tulistamine ning tapmine. Mis mulle aga hoopis sügavama mulje on jätnud, on Star Warsi algne story. Force’i põhimõte näiteks. Mis asi see force siis ikkagi on? See on energia, mida vaid treenitumad meist oskavad kasutada, kas siis tegemaks head või halba. Iseenesest mulle ei meeldi üldse asju sellistesse kastikestesse lahterdada, sest mis üldse on hea või halb? Igaühel on oma reaalsus ja arusaam ning talitab vastavalt sellele, ent siiski usun, et on olemas ühtne tõde, mida samas annab tõlgendada erinevalt. See film aga toob meie ette energia mõiste, mis seal tundub küll muinasjutulikuna, ent mõtlevale vaatajale on selge, et saaga looja George Lucas polnud mingi papist poiss, kes mingi lihtlabase fantaasialoo välja mõtles. Ta ilmselgelt teadis maailma toimimisest rohkem kui nii mõnigi meist, ent lõi sellest midagi, mis meile näib tegelikus elus olevat võimatu. Ent kas siiski on? Ei ole ju harv juhus, kui elu ja surma vahel võitlev inimene leiab eikusagilt jõu tõsta enda pealt ära tonne kaaluv auto või kivimürakas. Järelikult me lihtsalt ei ole teadlikud oma võimete piiridest ega oska neid kasutada. Olen täiesti veendunud, et oleme energeetilised olendid, kuid tänapäeva maailma käras ja müras oleme kaugenenud teadmisest, miks me üldse siin oleme, mis on meie eesmärk, milleks oleme suutelised. Meile on loodud distraction’id, mis on säravad ja meelt lahutavad ning mis ei käsi meil üldse oma meelt, mõistust ja vaimu kasutada. Ja niiviisi silmad kinni me liigagi tihti oma päevad siinses elus mööda saadamegi.

Mis aga juhtuks, kui talitaksime targa master Yoda õpetussõnade järgi ning laseksime lahti kõigest, mida kardame kaotada ja mediteeriksime enne tähtsate otsuste tegemist? Missuguse reaalsuse me suudaks enesele siis luua? Mina töötan praegu usinalt sellega, et lasta lahti hirmudest surma, kõrguse ja üldse millegi kaotamise ees. Näiteks ei ole mul üldse lihtne loobuda oma trennidest, et alustada uut tööd kodumaalt eemal. Ei ole ka lihtne loobuda kodust, kus olen elanud juba pea kolm aastat ning mis on niivõrd armsaks saanud. Aga kui ma lasen lahti sellest kaotusehirmust, siis tean, et mind ootab ees veel midagi palju ilusamat, põnevamat ja arendavamat ning kõik see, millest loobun, tuleb veel suuremalt tagasi.

Iga päev on kingitus ja iga päeva tuleb ka kingitusena võtta. Olen kindel, et oled mitmeid kordi enda ees näinud küsimust: kui sa sureksid täna, kas oleksid rahul oma seni elatud eluga? Võta nüüd see küsimus ette ja vasta sellele ausalt. Kui vastus on jah, siis ma olen sinu üle tohutult rõõmus, õnnelik ja lausa uhke. Kui vastus on ei, siis palun, ära oota homset päeva, et seda muuta. Tee seda kohe. Loen hetkel raamatut “Onu Tomi onnike”, mis räägib Ühendriikide orjandusest. Õõvastust tekitav teos, mis paneb oma elu üha rohkem hindama. Miks ma aga seda raamatut üleüldse mainisin, on seetõttu, et tahtsin tuua paralleeli, kuivõrd üürike võib olla elu. Sealne lahke noor istanduse peremees New Orleansist läks ühel õhtul külakõrtsu, et uudiseid kuulda ning lubas tunni pärast koju tagasi tulla. Koju ta ka jõudis, kuid teiste inimeste kätel. Nimelt astus ta kõrtsus vahele kaklusele, mille käigus sai ise pussitada ning suri. See, kui kurb saatus ootas seetõttu tema orjasid, sest ta ei olnud õigel ajal vormistanud pabereid, et  juhul, kui ta sureb saaksid tema orjad vabaks, ei olegi hetkel oluline, vaid pigem point, et ei ole mõtet elada tulevikus vaid ikkagi tänases päevas. Milleks rabada tööd teha ametialal, mis sulle ei meeldi, mis ei pane silma särama, mis ei tee õnnelikuks vaid seetõttu, et teenida raha ja siis pensionipäevil pärast laste suureks kasvamist minna Maldiividele rannaliivale õlut lürpima. Muidugi juhul, kui need lapsed või pension üldse tulevadki.

Meie käesolev elu siin maal on üürike, leia oma eesmärk, pane see kirja ja tööta selle nimel. Muidugi annab Universum omalt poolt palju, kuid ka ise peab selleks samme astuma. Kuid ole alati julge küsima ja vaimusilmas ette kujutama, kes, kus ja kellega sa tulevikus oled ja usu, et mind’il on tohutu jõud seesuguseid kujutelmasid reaalsuseks muuta.

Lõpetuseks mõned Yoda mõtteterad, ta tõepoolest on tõeline mentor ja teejuht 🙂

Blogi Mõtisklused star wars yoda