Istun bussis ja sõidan kodu poole. Veel vaid 15 tundi minna, mis see siis ära ei ole. Samuti on tore see, et praeguses bussis on vets katki, saab üks huvitav sõit olema. Mida ma aga olen oma reisidega nüüdseks õppinud, siis mugavus maksab ja pole mõtet kinni haarata kõikidest kõige odavamatest pakkumistest, sest tihtipeale on seal ikka ja alati mingisugune konks. Näiteks täna rongiga Krakowist Varssavisse sõites, olin veendunud, et mu Tallinna buss väljub Warsawa Centralnast, kus ka rongipeatus on ning kuhu ma nädal tagasi saabusin. Hiljem aga avastasin, et PolskiBusi peatus on hoopis 15km eemal, mis tähendas, et võtsin takso, maksin aga rõõmsalt u 15 eurot ja jõudsin õigesse kohta. Seega seekord oli küll bussipilet ja taksosõit kokku 5 euri odavam kui Varssavisse saabumine, ent ajakulu ning kerge teadmatus ei olnud kindlasti seda raha väärt. Eks ma kogesin sellise säästmise negatiivseid külgi ka juba USAs, kui DC lennujaama asemel lendasin Baltimore’ist või Miami oma asemel Fort Lauderdale’ist. Lõpuks maksad ikka selle tranpordi eest, mis lennukipileti ostmisel säästid, transpordi peale ära, kusjuures on ka lennufirma ju odav ning ei paku süüa ega võimalust pagasit ilma juurde maksmata peale. Seega otsustasin, et oma järgmisel tripil, milleks seekord on Itaalia, ma enam seesuguseid vigu ei tee ja ostan normaalsed piletid, et ei peaks kulutama lisa aega ja raha liikumaks kusagilt kaugest punktist õigesse kohta. Liigne agarus on ogarus, seega pole mõtet säästa raha, kui sellega kulutad iseenda aega ja närve. Vähemasti olen mina sellisel arvamusel. Üleüldse ei meeldi mulle tegelikult liigne säästmine, näiteks kui üritatakse FB kaudu koguda raha lihtsalt mõne isikliku asja ostmiseks, millel pole mõnd üllamat eesmärki ka teiste jaoks, samuti ei meeldi mulle, kui müüakse omi vanu riideid a’la 50 sendi või 1 euro eest. Miks ei võiks seda siis lihtsalt tasuta ära anda? Sama käib kõiksugu iganenud mööbli või kodutehnika kohta.

Blogi Reisimine poland ukraine