Tahaksin alustada huvitavate faktidega, millega tutvusin viimase shabbati ajal. Kui eelmises postituses kirjutasin, et tulede kasutamine on neil sel päeval lubatud, siis ainult juhul, kui nad on selle enne shabbatit põlema pannud, ise nad aga lülitit sel ajal puutuda ei tohi. Näiteks palus üks naine mul kell seitse õhtul tulla ja panna tal tule kustu, et ta saaks lapsed magama panna. Ja asi, mille kohta mul polnud varem õrna aimugi oli fakt, et tõesti sügavalt usklikud juuditarid lasevad oma juuksed pidevalt maha ajada ning kannavad artificial hairi. Selle alla pannakse umbes 600 dollarit ja kui välja kasvab, siis lihtsalt kantakse peakatteid, kui ei taheta seesugust suurt väljaminekut teha. Aga on veel naljakamaid näiteid. Mõned neist lähevad nii ekstreemustesse, et ei tõmba vetsus isegi vett peale, lisaks ei kasuta osad neist tavalist rebitavat WC-paberit sel päeval, vaid ainult neid nö kosmeetilisi salvrätte. Täielik absurd. Mõni ime siis, et laupäeviti enamik tualette umbes on :D. Mina sain möödunud laupäeval toreda ülesande kõiki vetsusid koristada kolm korda päevas, sest kogu maintenance staff puhkab sel päeval. Ütleme nii, et sain päris head mitu korda plungerit kasutada. Kui suundsin laupäeval oma esimesele WC-de puhastusringile, tuli mulle vastu lastele cooking classi tegev naine ja palus mul korraks nende majja sisse tulla ning lülitada välja konditsioneer. Näitas mulle veel, kus on nupp, kust seda kinni panna. Olin väga segaduses ja ei saanud esialgu üldse aru, miks ta seda ise ei teinud. Hiljem panin aga otsad kokku. Tihtilugu on juutidel külmkapid ilma valgustuseta, sest muidu ei saaks nad shabbati ajal seda avada. Päris huvitavad faktid, teisest küöjest vaatan ma aga, kui keeruliseks nad oma elu teevad.
Oma teisel, lõunasel, WC-de puhastusringil nägin kunstiõpetajat, kellest ka varem juba kirjutasin. Tõesti kõige ilusama hingega inimene, keda tean. Ta istus pingil, luges raamatut ja ütles, et mängib laagrivahti ja palus mul korra ligi astuda. Läksin sinna ja ta kinkis mulle ühe enda tehtud ehte. Olin tõesti liigutatud ja tegin talle ühe sooja kallistuse. Oligi korras, minu terve päev ja nädal jätkusid naerusui.

Viimasetel päevadel olen ka tööl palju rõõmsameelsem, energilisem ja töötan ka kiiremini. Põhinaljaks köögis on saanud sõna faster. Eks see kõik ole tulnud nõudepesumasina taga kurjustavast poisist, aga oleme suutnud selle naljaks pöörata. Samuti kõlab tihti lause I don’t cäre. Sest just täpselt sedasi ütleb mu lemmik ja kõige siiram ning naljakam ukrainapoiss. Tõesõna täna ma laulsin lihtsalt enamuse aja ja aeg läks nagu lennatas. Ja minu päeva tipphetk köögis on kindlasti lõunasöögi soup station. Ehk siis tõstan lastele suppi. Kõik juba teavad, et see on Maarja happy place ja keegi ei ürita seda positsiooni endale haarata. Täna oli menüüs tomato soup which is made of 100% of love. Armas, või mis? 🙂

Pärast tööd lugesin läbi raamatu “Zahir”, kus võis leida mõne põneva filosoofilise mõtte, kuid üldiselt oli see lihtsalt üks kena, kiiresti jooksev jutustus. Ei midagi erilist.

Hiljem aga läksime tennist mängima. Telekast tundub see ikka ülilihtsa mänguna, aga peab tõdema, et ega me väga hakkama ei saanud. Pool tundi mürasime seal ja higi lahmas korralikult, kuid seejärel otsustasime sulgpalli peale üle minna, mis oli palju lõbusam tegevus, sest sai pallile ikka vähe rohkem pihta. Kurb, et alles kuu aega pärast siia jõudmist oleme enda jaoks avastanud need toredad võimalused, mida meile siin pakutakse täiesti tasuta.

Homme loodan jõuda kayaki peale ja veidi järvekese peal sõuda ja ilusat ilma nautida, sest meil on siin ikka tõepoolest suvi. Iga päev 30+ kraadi ja päike kõrvetab. Mina nii väga kuumalembene pole, seega istun tihti lihtsalt varjus ja naudin soojust. Pas mal, je dis, pas mal. Samuti on tõenäoliselt homma oodata laagri staffile art workshopi, kunstiõpetaja käe all valmistame midagi ilusat. Kes mind rohkem tunnevad, siis teavad, et ma pole seesugustes asjades just eriti hea, mul pole kannatust, ma ei kanna erinevaid ehteid, ma ei hooli liiga palju dekoratiivsetest elementidest. Peab aga tõdema, et üha enam hakkavad need mind aga huvitama, tagasi tulles tahan ka oma tartu kodu veidi kodusemaks ja isikupärasemaks muuta, võib-olla saab see just siit alguse?

Igatahes on olukord selline, et kuna töö saab iga päevaga üha kiiremini ja paremini tehtud, me toimime tiimina ühtlasena. See loob rohkem vaba aega ja annab võimaluse siinset elu nautida. Peangi seda tegema hakkama, sest esimesed paar nädalat ma pigem mõtlesin, et oli nüüd vaja siia tulla, nüüd aga on mõtted hoopis teistsugused. Kui juba siin on äge ja tore, mida siis veel viimane reisikuu tuua võib? Ma vahel ei julge selle peale isegi mitte mõelda. Mul on tarvis veel vaid osta üks lennukipilet, milleks on Chicago-NY. Siis olen lõplikult valmis seiklusteks. Kohvrisaaga pole ka veel lahendust saanud, kuid mul õnneks on vähemasti üks mõte, mida sellega teha.
Täna aga on veel enne magamaminekut tarvis veidi arutada Kanada trippi, sest tundub, et see saab sel laupäeval teoks. Olen väga põnevil ja minus on kerge ootusärevus. Loodan, et teeme selle ikka teoks.
Praegu saadan aga teele kuumad musid ja loodan, et päike ikka kodumaale ka jõuab 🙂

Blogi Camp Yavneh Reisimine õnnelikkus Camp Yavneh rõõm shabbat soup station tennis USA wc