Boston ja muud jutud

Neljas nädal hakkab vaikselt lõpule lähenema. Seega peaaegu pool laagriajast on möödas. Kuidas pool? Mõned päevad tagasi tuli väike plaanide muutus ja lahkun laagrist nädal aega varem, seega olen siin kümne asemel üheksa ja saan nädal aega reisimisaega juurde.
Kolmapäeval aga käisime Bostonis! Just seesuguste külastuste pärast ma siia USAsse tulingi. Kui siin laagris tunnen vahel, et olen nagu vangis, sest ainult töötan ja kuhugi minna ei saa, siis see üks päev nädalas loob juba päris suure vabadustunde ja saan maitsta teistsugust kultuuri. Boston on väga lahe linn, mulle väga meeldis, kindlasti loodan sinna veel jõuda. Põhiliselt jalutasime südalinnas ja lihtsalt nautisime ilusat ilma. Eks piltide pealt ole kenasti näha. Kusjuures tahtsin selle postituse juba kolmapäeval teha, kuid just piltide pärast on see edasi lükkunud. Nagu paljud teist teavad, siis on mul siin internetiga veidi kehvasti – vahel töötab, vahel mitte. Ehk siis olen juba kolm päeva üritanud pilte üles laadida, kuid tulemusteta. Lõpuks ometi see aga õnnestus, seega enjoy 🙂

Isn't it beautiful?
Isn’t it beautiful?
Kuigi tegu pole just suurlinnaga (elanikke ligikaudu 630000), siis ummikud on ikka olemas
Kuigi tegu pole just suurlinnaga (elanikke ligikaudu 630000), siis ummikud on ikka olemas
Ega ikka ei soovita küll
Ega ikka ei soovita küll

2015-07-08 18.16.32

Isegi Harvard ei tekitanud minus soovi magistrisse astuda..
Isegi Harvard ei tekitanud minus soovi magistrisse astuda..
Väidetavalt vanim hoone Bostonis
Väidetavalt vanim hoone Bostonis
Ameeriklased on väga uhked oma riigi üle, lipud lehvivad igal pool
Ameeriklased on väga uhked oma riigi üle, lipud lehvivad igal pool
See watermelon shake oli nii magus, et nelja peale suutsime ära juua kolmandiku
See watermelon shake oli nii magus, et nelja peale suutsime ära juua kolmandiku
Ilm oli imeilus! 31 kraadi sooja ja tõesti oli palav. Olin ainuke "täiskasvanu" laste seas, kes purskkaevu ronis ja unustas ära vaoshoituse.  Tooge oma ellu rohkem mängurõõmu ja ärge hoidke end tagasi, sest "täiskasvanud ju nii ei tee".
Ilm oli imeilus! 31 kraadi sooja ja tõesti oli palav. Olin ainuke “täiskasvanu” laste seas, kes purskkaevu ronis ja unustas ära vaoshoituse.
Tooge oma ellu rohkem mängurõõmu ja ärge hoidke end tagasi, sest “täiskasvanud ju nii ei tee”.
Pasta Beach
Pasta Beach

Uuel nädalal peaksid mul algama ujumiskursused. Jah, kes veel ei teadnud, siis ma ei oska ujuda. Rääkisin siin laagri ujumistreeneriga ja ta ütles, et teeb mulle personaaltunnid. Ainuke asi, mida selleks on vaja, on nüüd töötada hommikuses vahetuses ja pärast kõnelusi bossiga, on see eeldus kenasti täidetud. Päris raske ülesanne on temaga jutule saada, ta on 24/7 busy. Neljapäeva hommikulgi seisin tema ukse taga, et kiirelt asjad selgeks teha, aga ta ütles, et tal pole hetkel aega rääkida, proovime uuesti pärast hommikusööki.Vahel mõtlen, et miks inimene on tööd tehes üks persoon ja väljaspool tööd hoopis keegi teine. See mõte puudutab nii minu ülemust kui ka kaastöötajaid siin laagris. Miks inimesed kasutavad maske? Ning miks meeldib inimestele võimutunne? Näiteks meeldib osadele minuga tegelikult samal positsioonil töötavatele inimestele väga kamandada ja ülesandeid jagada ning välja tuua asju, mida sa teed valesti. Kui enda eest välja ei astu, siis põhimõtteliselt on päris lihtne olla jooksupoiss, kes peab kõik kõige nõmedamad tööd ära tegema. Halb külg asja juures on see, et ma tihti ei tunne end ära olukordades, kus end kehtestama peab. Ma ei poolda kunagi karjumist või närvitsemist, kuid kui seesugune õhustik sind liiga tihti ümbritseb, siis tundub, et see hakkab lausa liiga lihtsalt külge. Tänagi sain end selgeks teha vaid läbi hääle tõstmise. Mul on tunne, et muidu lihtsalt ei saada aru. Tõenäoliselt pole see õige, kuid siit püstitan ma küsimuse. Mis siin elus üldse on õige? Võib-olla on siinkohal lihtsalt vastuseks see – mida külvad, seda lõikad. Kui minuga käitutakse ebameeldivalt, siis ma vastan samaga.
Ma ei taha aga jätta muljet nagu kõik oleks halvasti. Ei, kaugeltki mitte! Kõik on väga hästi 🙂 Eile hommikul tegin ühe väga armsa töökaaslasega YOGAFUNCi ja ta lausa jumaldas seda. Ja mina ka! Seesugused pisikesed sündmused toovad naeratuse näole. Seega on lootust, et kunagi ka Poolas suurem huvi programmi vastu tekib. Uuel nädalal saan loodetavasti ka counselloridega funcida, kui ajad klappima saame.

Mis mul siis aga pärast laagrit plaanis on ja mis plaanid mul tagasitulles on?

Pärast laagrit on mul plaanis reisida mööda Ühendriike. Esimene sihtpunkt on Indianapolis, kus külastan peretuttavaid ning sealt sõidan ka Chicagosse, et ka see imeline paik ära näha. Sinna alla läheb mul umbes 5 päeva. Edasi lendan New Yorki. New Yorkis on mul aega 3 päeva. Lähen ühe armsa sugulase juurde ja kindlasti saavad need päevad megaägedad olema! New Yorkist sõidan edasi D.C-sse. Seal on plaanis veeta vaid üks päev ja couchsurfida. Järgmine sihtpunkt on Miami! Taaskord 3 päeva ja couchsurfing. Miamist lendan New Orleansi, kust algab minu 11-päevane Southern USA roadtrip.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s